Kuidas korraldada ettevõttes õpipoisiõpet?

Töökohapõhine õpe on hea võimalus töötajate kvalifikatsiooni parandada ja tootlikkust suurendada. Ettevõtted saavad koolitada just selliste oskustega uusi töötajaid, nagu nad vajavad. Õpipoisiõppe eest maksab kutseõppeasutus ettevõttele kuni 50% riikliku koolitustellimuse koolituskoha maksumusest, kirjutab 15. veebruari Äripäev kuidas-rubriigis.

Eesti Tööandjate Keskliidu tehtud küsitlusest selgus, et üldiselt peavad tööandjad kutsekoolide lõpetajate teadmiste ja oskuste taset õpitud erialal tööle asumiseks piisavaks, samas ei leita kutsekooli lõpetajate hulgast piisavalt tööjõudu või pole koolilõpetajatel ikkagi neid oskusi, mida töökohas vajatakse, ja paljud ettevõtted korraldavad ise töötajate täiendavat, ettevõttespetsiifilist väljaõpet. Lisaks on vaja koolitada nii olemasolevaid kui ka uusi töötajaid, kellel pole erialast haridust.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas juhendaja käe all tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

Õpipoiss on kas ettevõttes juba töölepinguga töötaja (erialase kvalifikatsioonita) või kutsekooli õppima asuja, kes ise valib just praktilisema õppevormi. Õpipoisile makstakse palka, mis ei tohi olla väiksem miinimumpalgast. Õpipoiss saab õppekava läbimisel kutsekooli lõputunnistuse ja võib sooritada kutseeksami, täpselt samuti nagu needki õppijad, kes õpivad kutsekooli koolipõhises õppes.

Õpipoisiõpe on ka õppijatele hea valik

Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika kaudu. Võrreldes tavaõppega on eeliseks, et õpipoiss saab kohe ka töötasu ja tal tekib hinnatud töökogemus. Pealegi on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle. Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused: ta saab õpilaspileti, võib taotleda õppetoetusi ja sõidukulu hüvitamist. Õpilasele laieneb ka koolilõuna toetus, kui ta on keskhariduseta ja kuni 20aastane.

Kui ettevõte soovib pakkuda õpipoisiõpet, et koolitada olemasolevaid või leida uusi töötajaid, tuleb esmalt mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpipoisi töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õppija peab osalema lisaks ettevõttes töötamisele ka koolis õppetööl.

Kutseõppeasutusel on õpipoisiõppe rakendamisel juhtiv roll, ta vastutab õppe korralduse ja kvaliteedi eest ning ka juhendajate asjakohase kvalifikatsiooni ja kompetentsuse eest.

Koostöös kutseõppeasutusega valitakse sobiv õppekava, mis vastab tööandja vajadustele. Erandjuhul võib olla vajalik töötada välja täiesti uus õppekava. Seejärel lepitakse kokku osaliste rollid ja vastutus õppe läbiviimisel. Õppe maht õppekavade lõikes on 15–180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (1 EKAP on 26 tundi õpilase tööd), s.o 390–4680 tundi. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP. 

Töökoht peab tagama juhendaja

Alates sellest aastast peab õpe lõppema kutseeksamiga, kui sellel erialal on kutseeksami sooritamise võimalus olemas. Õppekavale koostatakse kutseõppeasutuse ja õpipoisiõpet pakkuvate ettevõtete koostöös rakenduskava. Rakenduskava koostatakse arvestades õpipoisiõppe vormi eripära, õppurite haridustaset ja iga kutseala valdkonna spetsialistileesitatavaid nõudmisi.

Rakenduskavas määratakse moodulite kaupa ettevõttes toimuva õppe maht ja õpiväljundite saavutamise hindamiskriteeriumid, tuuakse välja õppetöö ajagraafik ning nähakse ette kindlaks, millised õppekava väljundid omandab õppija ettevõttes ja millised koolis.

Õpipoisiõppe läbiviimiseks peab töökohas leiduma juhendaja, kes ise on läbinud praktika juhendamise koolituse. Juhendaja juhendab ja hindab õpipoissi õppekavas seatud eesmärkide alusel.Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kutsekool ja ettevõte koos, kas töökohas ehk praktikakohas on olemas tingimused, mis võimaldavad täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on võimalik omandada selles töö kohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas.

Õpipoisiõppe elluviimiseks on vaja sõlmida kolmepoolne praktikaleping, mis on õiguslik alus suhetes õppija, kooli ja ettevõtte vahel. Praktikalepingus lepitakse kokku lepinguosaliste kohustused ja õigused, sh praktika täpne korraldus, koolis toimuva õppetöö ja praktikakohas toimuva õppetöö ajakava jts.

Õppetöö korraldamisel rakendatakse erinevaid mudeleid lähtuvalt valdkonna ja õppe eripärast, tööandja vajadustest, õpperühma suurusest ja teistest tingimustest. Näiteks lepitakse kokku, et õpipoiss käib koolis ühel kindlal päeval nädalas ja neljal päeval omandab oskusi ettevõttes või et õppetöö koolis toimub ühe nädala jooksul ja viis nädalat praktiseeritakse ettevõttes või siis õpitakse koolis valdkonna sesoonsusest lähtuvalt (aiandus jms).

Kui õpperühm moodustatakse ühes ettevõttes töötavatest õpilastest, võib kutseõppeasutus õpetada teoreetilist osa ettevõttes kohapeal, kui seal on olemas sobivad tingimused.

Autor: Anneli Entson, Eesti Tööandjate Keskliit, haridusnõunik